En-populaer-protokoll

Priváhtaarkiivvaid sihkkarastit ja seailluhit

Sámi arkiiva lea oassin Arkiivadoaimmahagas, ja mis lea našunála ovddasvástádus sámi priváhtaarkiivvain.

Stáhtalaš ásahusaid, fylkkagielddaid ja suohkaniid arkiivvat vurkejuvvojit systemáhtalaččat arkiivaásahusaide, muhto leat unnán priváhtaarkiivvat (fátmasta earet eará personarkiivvaid, fitnodatarkiivvaid, organisašuvdnaarkiivvaid) mat seailluhuvvojit seamma ládje. Sámis leat unnán priváhtaarkiivvat seailluhuvvon, ja danin lea earenoamáš dárbu kártet ja dokumenteret buot lágan sámegielat arkiivvaid, ja arkiivvaid main lea mearkkašupmi sámi servvodahkii. 

Priváhtaarkiivvaid sihkkarastin

Priváhtaarkiivvat mannet dávjá duššas danin go eai gávdno makkárge njuolggadusat das movt daid galgá vurkkodit. Lea bahá ahte dat bálkestuvvojit dahje vaháguvvet sirdima oktavuođas, unnán vurkkodansaji dihte, jus doaibma rievdá dahje heaittihuvvo, jápmima oktavuođas, go jođiheaddjit ja stivrrat rivdet, dahje buollima, láktama ja divrriid dihte. 

Priváhtaolbmuid, ealáhusaid, fitnodagaid, organisašuvnnaid ja servviid arkiivvaid lea dehálaš sihkkarastit vai sin doaimmat ja historjá duođaštuvvo maŋit áigái. Dákkár priváhtaarkiivamateriála sáhttet leat dego beaivegirjjit, reivvet, govat, protokollat, áššebáhpirat, rehketdoalut, jietnabáttit, filmmat, dahje eará. Materiála sáhttá leat juogo fysalaš dahje digitála hámis, ja sihke boarráset ja ođđa materiála lea veara sihkkarastit.

Priváhtaarkiivvat dievasmahttet stáhta, fylkkagielddaid ja suohkaniid arkiivvaid, ja duođaštit servvodaga iešguđetge perspektiivvain. Dat leat dehálaš gáldot ipmirdit dálá servvodaga ja báikegottiid ovdáneami, ja sáhttet leat vuođđun dutkamii, historjááddejupmái, identitehtii ja vuoigatvuođaid duođašteapmái. 

Go sihkkarastá arkiivva seailluhanásahusas, sáhttá arkiivamateriála juogo deponeret dahje skeŋket. Go skeŋke arkiivva, de manná oamastanvuoigatvuohta arkiivaásahussii. Jus deponere, de doalahuvvo oamastanvuoigatvuohta, muhto arkiiva vurkkoduvvo ásahusa magasiinnain. Dat geat buktet arkiivva sáhttet šiehtadusas ráddjet movt ja geat galget beassat arkiivva oaidnit. Arkiivamateriála mas leat sensitiivva dieđut olbmuid dahje fitnodagaid birra, dahje mii eará ákkaid dihte ii berre leat rabas vaikko geasa, klausulerejuvvo automáhtalaččat doaibmi lágaid ja njuolggadusaid ektui.

Go arkiivaásahus váldá vuostá arkiivva, registrerejit materiála ja bidjet listu arkiivva sisdoalu birra Arkivportalenii. Neahttasiiddus www.arkivportalen.no sáhttet dasto buohkat oaidnit makkár arkiivvat leat vurkejuvvon iešguđetge arkiivaásahusaide Norggas. 

Váldit oktavuođa!

Jus dus/dis lea arkiiva mas galggašii váldit vára, de ávžžuhit ahte váldibehtet oktavuođa muhtin arkiiva- dahje seailluhanásahusain gullan dihte skeŋken- dahje deponerenvejolašvuođa birra. Sámi arkiivvas lea vejolašvuohta váldit vuostá buot lágan sámi priváhtaarkiivvaid, ja arkiivvaid main lea mearkkašupmi sámi servvodahkii. 

Váldibehtet áinnas oktavuođa jus háliidehpet eanet dieđuid, dahje jus lea beroštupmi arkiveremii.