Johan-Turi-ustit-Borg-Mesch-govvii-ateljegova-maid-lea-gohcodan-Johan-Turi-gerresiin-ja-beatnagiin-iezas-studios-Gironis.

Johan Turi girji MUITTALUS SAMID BIRRA 100 jagi

Neahttačájáhus girječálli ja dáiddár Ovlloš Juhána, Johan Turi birra. Jagi 2010 devddii Johan Turi girji MUITTALUS SAMIID BIRRA 100 jagi.

MUITTALUS SAMID BIRRA lea leamaš guovddáš lohkamuššan sámi buolvvaide skuvllain, internáhtain ja ruovttuin dan rájes go almmuhuvvui 100 jagi áigi.

Johan Turi
100 jagi áigi dagahii Johan Turi duođai nuppástuhttima čállima dáfus. Son hutkkai juoidá maid ii oktage eará lean dahkan ovdal su - čállit girjji sámegillii! 

Johan Turi mearkkašahtti girji čilge sámi jurddašanárbevieru ja kultuvrralaš máhtu ja dieđu.

Girji lea ain dán áigge dehálaš vuođđoteaksta sihke sámi girjjálašvuođas, filosofiijas ja kultuvra- ja servodatdiehtagiin.

Johan Turi bajásšattadettiin gaskkal 1854 ja 1874 ii lean sámegiella almmolaš giella Norgga, Ruoŧa, Suoma dahje Ruošša almmolašvuođas. Muhtin risttalaš girjjit ledje sámegillii.

Sámegiella ii oahpahuvvon skuvllain. Muhto eahpitkeahttá, muhtumat aŋkke ohppe ieža lohkat ja čállit.

Okta sis lei Ovlloš Juhán, dahje Johan Thuuri, nugo ieš dávjá čálii iežas nama. 

Johan Turi girjji MUITTALUS SAMID BIRRA sáhttá lohkat máŋgga ládje.

Su girji lea sámi klassihkkár ja lea máŋgii almmuhuvvon ođđasit sámegillii. Girji lea jorgaluvvon ovcci eará gillii: dánskka-, duiskka-, ruoŧa-, eŋgelas-, suoma-, uŋgára-, itália-, fránskka- ja japánagillii. 

Su giehtačállosat leat dál vurkejuvvon Nordiska Museum vuorkkáin Stockholmas. 

Johan Turi: Govva I. MUITTALUS SAMID BIRRA 1910: Govvamáhppa.
Johan Turi: Govva I. MUITTALUS SAMID BIRRA 1910: Govvamáhppa.

Skábmamánus 2010 buvttii sierra konserváhtor Johan Turi giehtačállosa 100 jagi ávvočájáhussii maid Sámi Arkiiva ja Sámi allaskuvla lágidedje Diehtosiiddas Guovdageainnus.

Girjái MUITTALUS SAMID BIRRA lei Johan Turi sárgon 14 gova liige govvamáhppii.

Johan Turi: Govva III. MUITTALUS SAMID BIRRA 1910: Govvamáhppa.
Johan Turi: Govva III. MUITTALUS SAMID BIRRA 1910: Govvamáhppa.

Su govvadáidda šattai bivnnut, ja sárgumat 1910-govvamáhpas leat dán áigge ee. almmolaš dáidda, nu go Sámi joatkkaskuvllas- ja boazodoalloskuvllas Guovdageainnus. Govat čájehit oasi Johan Turi 1910-govvamáhpas.

Johan Turi beasai viimmat čálligoahtit iežas muitalusaid čakčat 1908. Son orui čállinbotta guokte mánu ovttas Emilie Demantain. Sudno ságastallamiid vuođul Johan Turi čálii su vuođđočállosa maid son guhká lei juo hábmen jurdagiin gárvvisin.

Geasset 1904 oahpásnuvaiga boazosápmelaš Johan Turi ja dánskkalaš dáiddár Emilie Demant málbmatogas Riksgränsen ja Torneträsk stašuvnna gaskkas Norgga ja Ruoŧa ráji lahka, Davvi-Sámis. 

Mátki lei Emilie Demanta vuosttaš galledeapmi Sámis. Johan Turi, dehe Ovles Juhán, lei boazoeaiggát, gumpebivdi ja siiddastalli Dálmmá čearus Čohkkirasas Ruoŧa beale Davvi-Sámis.

Nilsa-ja-Elle-girjjiiguin-girjjistis-Med-Lapperne-i-Hoejfjeldet-1913.
“Nilsa ja Elle girjjiiguin” lea Emilie Demanta govvateaksta. Son govvii gova go lei Ásllaga siiddas 1907 - 08. Maŋŋil Demant geavahii gova girjjistis Med Lapperne i Højfjeldet, 1913.

Mátkkis soabadeigga Turi ja Demant dáinna lágiin: Nubbi galggai veahkehit nuppi čuovvut boazosámiid siidda olles jagi.

Nubbi fas galggai ollašuhttit nuppi niegu: Veahkehit čállit su girjji!

1907 Emilie bođii ruovttoluotta Sápmái Københavnas. Son lei dalle juo oahpahallan vehá sámegiela ráhkkanandihte deaivvadit fas boazosápmelaččaiguin.

Sámegiela Demant lei lohkan Københavna universitehtas. 

Emilie Demant čuovui vuosttaš jahkebeali Johan Turi vielja Ásllaga siidda ja jođii sin mielde Dálmmá čearus Čohkkirasa guovllus.

Emilie-Demant-govvii-ustibis-Johan-Turi-gumpecivggaiguin-callinstobu-olggobealde-Duortnosjavregattis-1908
Emilie Demant govvii ustibis Johan Turi gumppečivggaiguin čállinstobu olggobealde Duortnosjávregáttis 1908. Emilie Demant ja Johan Turi oahpásnuvaiga togamátkkis. Sudno ságastallamiid vuođul Johan Turi beasai čájehit iežas hutkáivuođa čállima dáfus.

Cuoŋománu 1908 rájes Emilie Demant čuovui Gárasavvona boazosápmelaččaid giđđajohtima geasseorohagaide Romssa guovlluide.

Mátkki boađusin Demant almmuhii girjji Med Lapperne i Højfjeldet 1913.

Johan Turi beasai viimmat čálligoahtit iežas muitalusaid čakčat 1908. Son orui guokte mánu ovttas Emilie Demantain.

Čállinbotta logai Emilie Demant dađistaga Johan Turi teavsttaid ja jorgalii osiid dánskkagillii.

Sudno ságastallamiid vuođul Johan Turi čálii iežas vuođđočállosa – maid son guhká lei juo hábmen jurdagiin gárvvisin.

Emilie Demant
Emilie Demant biebmá čállinstobu olggobealde gumppečivggaid main leigga Johan Turiin váldán vára. Dan maŋŋil reivvestalaiga badjel 30 jagi. Sudno lagas oktavuođa govvida Nils-Áslat Valkeapää girjjis Boares Nauti Johan Thuri. Girjjis almmuhuvvojit Johan Turi reivvet Emilie Demantii ja muhtin vástádusat Demantas Turii.

Emilie Demant fas máhcai Københavnii, ja doppe son gárvvistii Johan Turi giehtačállosa prentehussii.

1910 ollašuvai Johan Turi ja Emilie Demanta niehku almmuhit sámegillii girjji mii galggai govvidit sámiid duohta dili, jurddašeami ja árvvoštallamiid.

Girjji namman šattai MUITTALUS SAMID BIRRA.

Vuođđogiehtačálus maid Johan Turi lei čállán, almmuhuvvui girjin oktan Emilie Demant dánskkagiel jorgalusain juovllaide 1910. Girjái lei Johan Turi sárgon 14 gova liige govvamáhppii. Su sárgumat čilgejit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid.

Muitalus-samiid-birrra-2010
Johan Turi Muitalus sámiid birra, ČálliidLágádus, 2010.

Emilie Demant barggai sullii guokte jagi ovdalis Københavnas gárvvistit Johan Turi vuođđogiehtačállosiid.

Girjái čállojuvvojedje olles golbma ovdasáni. Čállit ledje Thomsen, Demant ja Hjalmar Lundbohm. Lundbohm lei LKAB-disponeanta Gironis ja lei maid veahkkái ruđalaččat ollašuhttit Turi girjeprošeavtta.

imasleamos-calus-maid-oktage-sapmelas-leas-goassige-dahkan-rampui-Knut-Hamsun-mannel-go-girji-ilmmai-juovllaide-1910
"...imašleamos čálus maid oktage sápmelaš leaš goassige dahkan...” rámpui Knut Hamsun maŋŋel go girji ilmmai juovllaide 1910. Girji lei MUITTALUS SAMID BIRRA, ja dat deaddiluvvui olles golmma gearddi jagiid 1910 ja 1911.

Nils Nilsson Skum, sámi dáiddár ja boazodoalli Davvi-Sámis, sárggui gova ovdasiidui.

Lágádus lei Nordiska bokhandeln AB Stockholmas.

Girji lea almmuhuvvon ođđasit 1965, 1986 ja 2010, maiddái jietnagirjin 2010. 

Áiggi mielde lea girji almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde.

Johan-Turi-lea-gohcodan-gova-Cakcat-ragataiggi-eallu-livvasajis-.
Johan Turi lea gohčodan gova "Čakčat ragatáiggi eallu livvasajis".

Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit nu got Turi ieš várra hutkkai dieđuid ja muitalusaid ja lea maiddá divvon muhtin boasttudulkomiid ovddit prentosiin.

Ođđajagis 1911 ilmmai diehtu girjjis MUITTALUS SAMID BIRRAaviissaide. Sihke Stockholms Dagblad, Politiken, Verdens Gang (VG), Ságai Muittalægje ja Waren Sardne čálle ođđa sámi girjji ja vuosttaš sámi girječálli Johan Turi birra. Knut Hamsun almmuhii kronihka Turi girjji vuođul Politiken- ja Verdens Gang-aviissain.

Johan Turi girje.

Mi muittaleimek gieskad atte muttom Bagje-sabmelaš Johan Turi Ruotarikast læ čalam ovta girje. Dam namma læ "Muittalus Sami birra. En bog om lappernes liv av Johan Turi. Udgivet med dansk oversettelse af Emilie Demant. Hermed ett Atlas med 14 tavler." Dat girje læ prentejuvvum Stockholmast, A.B. Nordiska Bokhandeln´est. Dat maksa 10 kruvna. Girje læ dal olgus vuvddujuvvum, mutto læ fast oddasest prenttijuvvumen (Sagai Muittalægjes 15.1.2011).

Københámmanis almmuhii Politiken Knut Hamsuna kronihka Turi girjji birra 15.01.1911.

Kronihkka En Bok om Lappernes Liv lei čállon dánskkagiel jorgalusa vuođul.

Kronihkkačálli Knut Hamsun lei ieš dovddus girječálli gii oaččui čáppagirjjálašvuođa Nobelbálkkašumi 1920.

Hamsun árvvoštallá Turi girjji sisdoalu ja eksperimentála njálmmálaš čállinvuogi, muhto deattuha maiddái boazosámiid váttis diliid koloniserema sivas.

Sagai-Muittalaegjes-idistii-didos-Turi-girjji-birra-aviissa-vuosttas-siiddus-15.1.1911
Sagai Muittalægjes iđistii diđoš Turi girjji birra aviissa vuosttaš siiddus 15.1.1911. Dalle lei girjji vuosttaš deaddileapmi vuvdojuvvon visot ja girji fertii nuppes deaddiluvvot.

Logadettiin Turi girjji Hamsun oaidná, dovdá ja vásiha boazosámi máilmmi girjji govvidemiid vuođul!

Kristianias deaddilii Verdens Gang (VG) Hamsuna kronihka Turi girjji birra aviissa vuosttaš siidui sotnabeaivvi 15.1.1911.

Hamsun fuobmái Turi gielalaš attáldagaid ja movt son nákcii sániiguin sárgut govaid: Logadettiin lohkki ii oaččo dušše dieđuid muhto vásiha ieš boazosámi máilmmi! Hamsun geavahii ieš seammasullasaš čállinstiilla iežas čállimis maŋŋil.

VG-15011911-s.-1.-Muitalus-lea-vilssas-dego-aja-dat-suddida-.-Duovdagat-leat-nu-cabbat-ahte-dat-boagustit-son-dadja-.
"Muitalus lea vilššas dego ája, dat šuddida (...). Duovdagat leat nu čábbát ahte dat boagustit, son dadjá."

Stockholmas almmuhii maiddái Stockholms Dagblad Hamsuna kronihka Johan Turi girjji birra. Lassin lei aviisa čállán politihkalaš kommentára dasa; Knut Hamsun norsk advokat i reinbeitespørsmaalet. Čállosis aviisa moaitá Hamsuna seaguhan iežas Norgga ja Ruoŧa boazodoallokonvenšuvdnadigaštallamiidda. 

VG-15011911-s.-2-Dajahusain-govvidii-Hamsun-Johan-Turi-muitalanvuogi-ja-callinattaldagaid-iezas-kronihkas-Verdens-Gang-aviissas.-15.01.1911.
... Dajahusain govvidii Hamsun Johan Turi muitalanvuogi ja čállinattáldagaid iežas kronihkas Verdens Gang aviissas. 15.1.1911.

Norgga sámi aviisa Waren Sardne deaddilii 4.3.1911 Stockholm-aviissa liigekommentára Hamsuna kronihkkii. Waren Sardne čuovvolahtii digaštallamiid Norgga ja Ruota boazodoallokonvenšuvnna birra ja MUITTALUS SAMID BIRRA čadnojuvvui Norgga ja Ruoŧa stáhtaid gaskasaš digaštallamiidda.

Johan Turi riegádii 12.3.1853 Guovdageainnus. Girkogirjjis lea su namma čállojuvvon Johannes. Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja Inger Aslaksdatter Logje.

Boarráseamos čálalaš dieđut Johan Turi birra gávdnojit várra Guovdageainnu minesteriál-girjjis (girkogirjjis). Su riegádandáhton lea njukčamánu 12. beaivi 1854.

Johan-Turi-ustit-Borg-Mesch-govvii-ateljegova-maid-lea-gohcodan-Johan-Turi-gerresiin-ja-beatnagiin-iezas-studios-Gironis.
Johan Turi ustit Borg Mesch govvii ateljégova maid lea gohčodan "Johan Turi gerresiin ja beatnagiin" iežas studios Gironis. Govas Johan Turi lea sullii seamma agis go dalle go son čálii girjji Muittalus samid birra.

Girjái lea čállon ahte son lea risttašuvvon cuoŋománu 2. beaivve 1854 Guovdageainnu girkus namain Johannes.

Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja su eamit Inger Aslaksdatter Logje.

Su-luodis-dajahalle-Johan-Turi-stuora-gumpebivdin.
Su luođis dajahalle Johan Turi stuora gumpebivdin. Muhto dat lei almmatge čállima dáfus son duođai dagahii nuppástuhttima go čálii girjjiid sámegillii! Karl Tirén 1942 Die Lappische Volksmusik. Aufzeichnungen von Juoikos-melodien bei den schwedischen Lappen. Nordiska Museet: Acta Lapponica III. Stockholm: Hugo Gebers förlag.

Girkogirji čájeha maiddái Johan Turi ristáhčiid ja ristetniid namaid. Okta sis lei báhppa Hvoslef. 

Guovdageainnu sohkagirjjis gávdnojit dieđut su áhči Ole Olsen Turi birra. Son barggai oahpaheaddjin ja massii barggu Guovdageainnu-morráneami oktavuođas.

Girkogirji-Vihahuvvon-1851-Kirkebok-Ekteviede-1851
Girkogirji, Vihahuvvon 1851

Sivva dasa boahtá ovdan báhppa Stockfletha reivves bismái: Ole Olsen Turi lei gaskaboddosaččat dahkan jorgalusa, ja de son ii šat heiven báhpa mielas oahpahit mánáid.

Bearaš sirddii dálveorohaga Gárasavvonii go Johan Turi lei moattejahkásaš.

Son lei rávis olmmoš go sii buohkat fárrejedje ealuin Čohkkirassii Dálmmá čerrui 1883.

Johan Turi jámii 30.11.1936 82-jahkehažžan.

Go-Johan-Turi-calligodii-girjjiid-lei-son-bivdoolmmai-boazoeaiggat-ja-siiddastalli-Dalmma-cearus-Cohkkirasas-Ruota-beale-Davvi-Samis
Go Johan Turi čálligođii girjjiid, lei son bivdoolmmái, boazoeaiggát ja siiddastalli Dálmmá čearus Čohkkirasas Ruoŧa beale Davvi-Sámis. Earet MUITTALUS SAMID BIRRA čálii Johan Turi girjjiid Lappish Texts 1920 (Sámi teavsttat) ja Från fjällen (Duoddaris) 1931.

Girkogirjjiin, Digitálaarkiiva bokte sáhttá ohcat Ole Olsen Turi ja Inger Aslaksdatter Logje. Sáhttá gávdnat goas Johan Turi váhnemat leaba náitalan ja geat vihtanat ledje. Sáhttá maiddái ee. gávdnat dieđuid goas su áhčči ja eatni leigga riegádan ja risttašuvvon, ja geat sudno ristváhnematledje.

Girkogirjjiin, Digitálaarkiiva bokte sáhttá ohcat Ole Olsen Turi ja Inger Aslaksdatter Logje. Sáhttá gávdnat goas Johan Turi váhnemat leaba náitalan ja geat vihtanat ledje. Sáhttá maiddái ee. gávdnat dieđuid goas su áhčči ja eatni leigga riegádan ja risttašuvvon, ja geat sudno ristváhnematledje.

Girkogirji, Riegádan ja risttašuvvon 1824: Kirkebok, Fødte og døpte 1824
Girkogirji, Riegádan ja risttašuvvon 1831: Kirkebok, Fødte og døpte 1831
Girkogirji, Vihahuvvon 1851: Kirkebok, Ekteviede 1851
Girkogirji, 1854 A Risttašuvvon: Kirkebok, 1 854 A Døbte.  
 

  • Gaski, Harald 2009: “Imašlemoš čálus maid sápmelaš leš goassige dahkan”. Knut Hamsun árvvoštallan Johan Turi girjji MUITALUS SÁMIID BIRRA. Sámis 5/2009 s. 28-35.
  • Gaski, Harald 2010: Ovdasátni. Girjjis Johan Turi: Muitalus sámiid birra. Svonni, Mikael (doaim.). Kárášjohka: ČálliidLágádus 2010.
  • Hatt, Emilie Demant 1913: Med Lapperne i Højfjeldet. Stockholm: Nordiska bokhandeln AB.
  • Skarvik, Line Merete: Representasjonens kunst, Lesninger av Johan Turis bok MUITTALUS SAMID BIRRA, Masteravhandling, NTNU 2010
  • Svonni, Mikael 2010: Loahppasánit. Girjjis Johan Turi: Muitalus sámiid birra. Svonni, Mikael (doaim.). Kárášjohka: ČálliidLágádus 2010.
  • Tirén, Karl: Die lappische Volksmusik: aufzeichnungen von Juoikos-Melodien bei den schwedischen Lappen. Acta Lapponica / Nordiska museet, Stockholm 1942.
  • Turi, Johan 1910: MUITTALUS SAMID BIRRA. Hatt, Emilie Demant (doaim.) Stockholm: Nordiska bokhandeln AB.
  • Turi, Johan 2010: Muitalus sámiid birra. Svonni, Mikael (doaim.). Kárášjohka: ČálliidLágádus.
  • Valkeapää, Nils-Aslak 1994: Boares Nauti Johan Turi. Guovdageaidnu: DAT os.