Kart_kautokeinoKarasjok

Guovdageainnu-stuimmit 1852

Fogd Lie!

Issoras Dáhpáhusaid geažil ferten dán Ija čállit Dutnje ja gáibidit jođánit deike sáddet Olmmáiveaga dan mađi go dárbbašuvvo. Iđđes ledjen Eamidiinnán humadeame Gievkkanis, de fáhkka boahtiba Madam Ruth ja Biigá Anna viega čuorvvudettiin ahte dál gul goddet Ruth.

Loga olles reivve.

Dat mii dáhpáhuvai skábmamánu 8.b. 1852:s, gohčoduvvo Guovdageainnu stuibmin, ja dás bajábeal lea vuosttaš oassi suohkanbáhpa Hvoslefa reivves Váldái Álttás dan beaivvi dáhpáhusaid birra. Dát lea vuosttaš máŋgga muitalusas dáhpáhusaid birra.

Stuimmi maid Aslak Jacobsen Hætta ja Mons Aslaksen Somby láidesteigga, bissehedje Ávžilaččat ja earát geat ledje beassan báhtui seamma maŋŋelgaskabeaivvi. Gávpeolmmái Carl Johan Ruth ja leansmánni Lars Johan Bucht gottáhalaiga. Earát geat ain ledje Guovdageainnus ja geat eai lean háhppehan báhtui, čohkkejuvvojedje báhpagárdimii gos eatnasat šadde máistit sihke spižáid ja čorpmaid.

Rieibmudeaddjit ja Ávžilaččat dorro garrasit ja máŋggas roasmahuvve. Marith Rasmusdatter Spein guhte lei rieibmudeddjiid beale, roasmahuvai nu bahuid ahte jámii guokte beaivvi maŋŋel. Mons Somby viellja, Ole Aslaksen Somby, jámii moadde beaivvi maŋŋel go lei Áltái ollen giddagassii. Álttás biddjojedje sii geat ledje stuimmiin leamaš fárus, giddagassii. Doppe dutkojuvvojedje vihtánat ja áššáiduhttojuvvomat, ja vuosttaš duopmu celkui. Ášši mearriduvvui Alimusrievttis borgemánu 7.b. 1854:s. Aslak Jacobsen Hætta ja Mons Aslaksen Somby steavliduvvuiga golggotmánu 14.b. 1854:s, ja eará rieibmudeaddjit ožžo moatti beaivásaš giddagasráŋggáštumiid rájes gitta eallinagiduomuide.

Tromssa stáhtaarkiivvas leat mis olu gáldoávdnasat mat čájehit mii dalle dáhpáhuvai, manne dat dáhpáhuvai ja mii maŋŋel dáhpáhuvai. Mis lea báhpa kopiijagirji ja kopiija reivviin maid son sáddii, ja maiddái originála mii lea vurkejuvvon seamma sadjái go eará dokumeanttat ja dutkanbeavdegirjjit dikki maŋŋel. Girkogirjjit ja álbmotlohkamat addet midjiide dieđuid ovttaskas olbmuid birra, sin bearrašiid ja sohkagullevašvuođa birra. Sámi arkiivva gáldot leat vuosttažettiin sámi priváhtaarkiivvat, muhto maiddái arkiivvaid kopiijat, ovdamearkka dihte Justiisadepartemeantta almmolaš arkiivvaid mikrofilbma, Kriminálakantuvrra A ”Urolighedene i Kautokeino nov 1852” birra. Dáinna čájáhusain dáhttot Tromssa stáhtarkiiva ja Sámi arkiiva čalmmustahttit daid gáldodieđuid.

Go stuimmit bissehuvvojedje, čohkkejuvvojedje eatnasat, earret sin geat báhtaredje, Guovdageainnu báhpagárdima áitái, ja doppe sáddejuvvojedje joavkkuid mielde Áltái. Maiddái sii geat ledje báhtaran, váldojuvvojedje gitta.

Skábmamánu 15.b. 1852 rájes miessemánu 25.b. rádjái jagi maŋŋel dutkojuvvojedje vihtánat ja áššáskuhttojuvvomat dan birra mii lei dáhpáhuvvan ja diggi dollojuvvui.

Duopmoárvalus ovddiduvvui geassemánu 27.b. 1853, muhto vuolitrievtti duopmu ii celkojuvvon ovdal borgemánu 6.b. seamma jagi. Dalle lei juo čielgan ahte ášši galggai Alimusriektái, ja duopmu doppe celkojuvvui guovvamánu 14.b. 1854. Earret guoktása, de ohce buohkat árpmiheami, ja dat mearriduvvui borgemánu 7.b. 1854.

Aslak Jacobsen Hætta, Mons Aslaksen Somby, Lars Jacobsen Hætta ja Aslak Pedersen Rist sirdojuvvojedje Troandimii giddagassii maŋŋel Álttá duomu. Earát geat dubmejuvvojedje giddagassii sáddejuvvojedje čakčamánus 1854:s fatnasiin Troandimii gos galge čohkkát duomu. Lars Jacobsen Hætta ja Aslak Pedersen Rist sáddejuvvuiga maiddái Troandimii čakčamánu 1854:s. Suoidnemánus 1856:s sáddejuvvuiga Akershus Festningai. Buohkat geat ledje ožžon guhkes giddagasvuođaduomuid, earet sin geat jápme giddagassii ja okta nissonolbmuin árpmihuvvojedje 1862-1868 gaskka. Aslak Jacobsen Hætta ja Mons Aslaksen Somby steavliduvvuiga Bossegobis golggotmánu 14.b. 1854:s.

Guovdageaidnu mearkkaša ahte lea guovdu geainnu. Guovdageaidnu lea sihke Norgga beale Álttá, Suoma beale Muoná ja Ruoŧa beale Gárasavvona gaskkamuttus. Guovdageainnus vulge maiddái dálvegeainnut Návutnii, Ivgui ja Ráisii.

Guovdageainnu servodaga ásaheapmi ámmátolbmuiguin ja gávppiin mas lei idjadallanbáiki, ferte navdojuvvot leamaš norgalaš eiseválddiid viggamuššan ovttastahttit duottarguovllu Norgii. Okta ágga lei Ruošša/Suoma rádjedilálašvuohta, nubbi fas oskku lihkadus, namalassii læstadianisma mii ii lean duššefal Guovdageainnus.

Guovdageainnu ja Kárášjoga kárta 1842 Váldojuvvon: Rode, F.
Guovdageainnu ja Kárášjoga kárta 1842 Váldojuvvon: Rode, F.

Čoahkkebáiki

1800-logu gaskkamuttuin ledje Guovdageainnus muhtun moadde viesu ja sullii vihttalogi buvrri. Buvrrit ledje áitin ja vurkkohahkan sápmelaččaide geat orro Guovdageainnus dušše gaskkohagaid, ovdamearkka dihte digge- ja márkanáiggiid oktavuođas. Daiguin olu áittiiguin nevttii báiki stuorábun go duođai lei. 1830-jagiin ledje báikkis 8-9 dálubearraša geat orro bieđgguid, ja almmolaš visttit ledje girku, báhpagárdin ja skuvla.

Girku

Guovdageainnu girku maid duiskkalaččat bolde 2. máilmmesoađi, lei huksejuvvon 1701:s. Ovdal dan atne girkun dan vistti mii maŋŋel šattai báhpagárdimin. Girku huksejedje ruoŧŧelaččat ja Guovdageainnus lei 1701 ja 1755 gaskka fástaássi ruoŧŧelaš báhppa. Go guovlu šattai Norgga vuollái, de šattai dat oassin Čuđegietti báhpasuohkanis 1852 rádjái. Go Guovdageaidnu oaččui iežas fásta báhpa, de lei dat eanet olámuttus olbmuide geat čiekŋalit guorahalle oskku, go dalle go báhppa lei báikkis dušše moadde vahkku hávális dálvet.

Girku Govva: Norgga Sámemišuvdna
Girku Govva: Norgga Sámemišuvdna

Olbmot

1852:s ásse Guovdageainnus dálusámi bearrašat, gávpeolmmái Ruth bearrašiinnis ja bálvváinisguin, leansmánni Bucht ja suohkanbáhppa Hvoslef eamidiinnis ja biiggáin. Dálvet ledje johttisápmelaččain dálveguohtumat guovllus ja sii gulle dalle Guovdageainnu girkui. Lea meroštuvvon ahte Kárášjoga ja Guovdageainnu suohkanis ledje sullii 500-1000 olbmo 1830-logus, ja dat lei viidodaga dáfus dalle Norgga stuorámus suohkan

Stáhkká Govva: Norgga Sámemišuvdna
Stáhkká Govva: Norgga Sámemišuvdna

Gávpeolmmái

Carl Johan Ruth oaččui 1844:s lobi jođihit idjadallanbáikki ja gávppi Guovdageainnus. Lei vuosttaš háve go dakkár doaibmalohpi addui Guovdageainnus. Ovdal ledje ovdamearkka dihte Álttá gávpeolbmát sádden gávpereaŋggaideaset Guovdageidnui márkanbeivviid áiggi. Carl Johan Ruth lei ieš leamaš gávpereaŋgan ovdal go ásahii iežas gávppi. Son lei náitalan Hansine Ruthain geas lei Holmboe nieidavuođagoargun. Sudnos ledje guokte máná ja goalmmát riegádii Álttás 1853 geasi. Juovlamánu 1851 rájes lei Bucht orron sudno luhtte, ja maiddái báhppa Stockfleth guhte lei boahtán Guovdageidnui jaskkodahttit oskku movii. Ođđa báhppa Hvoslef eamidiinnis oruiga maiddái doppe 1852:s ovdal go beasaiga fárret ođastuvvon báhpagárdimii. Ruth galgá leamaš bures birgen gávpeolmmájin.

Leansmánni

Lars Johan Bucht lei leamaš leansmánnin Ruoŧas, muhto lei dubmehallan hárehisvuođa dihte bálvalusas ja gárgidan. Buchta bearaš bázii Ruŧŧii. Ovddeš leansmánnit ledje leamaš báikki dálusápmelaččat, muhto maŋemus leansmánni lei báhppa Stockfleth bálkestan virggis 1851:s go son lei gohccán olbmuide gullevaš. Bucht galggai dušše doaibmat Guovdageainnu leansmánnin gaskaboddosaččat.

Boares skuvla ja báhpagárdin Govva: Sophus Tromholt, UB Bergen
Boares skuvla ja báhpagárdin Govva: Sophus Tromholt, UB Bergen

Báhppa

Fredrik Waldemar Hvoslef (1852-1906) nammaduvvui báhppan ođđa báhppagottis skábmamánu 1851:s, ja doalai vuohččan sártni girkus 2. beassášbeaivvi 1852:s. Son lei oahppan sámegiela ovddeš suohkanbáhpa Stockflethas, muhto luhkkár Clemet Gundersen dárkkistii sártniid ovdal go báhppa daid doalai. Hvoslef lei náitalan Alette Kathrine Frostain. Son lei lahka riegádahttima skábmamánus 1852:s, ja riegádahtii bártni; Jens guhte jámii mánnosažžan ođđajagimánu 15.b. 1853. Hvoslef lei suohkanbáhppan Guovdageainnus 1857 rádjái go nammaduvvui jođiheaddjin Tromssa oahpaheaddjeseminárii. Maŋŋel doaimmai son gávpoga bismmaguovlobáhppan ja bisman, muhto loahpahii doaimmas Bergenhus bismmagotti bisman.

1852 dáhpáhusat čuhce Guovdageainnu-sápmelaččaide guovtte ládje:
Guovvamánus dubmehallojuvvojedje máŋga sápmelačča moivviid ovddas Skiervvá girkus 1851 geasi. Sáhkut galge máksojuvvot bohccuiguin mat vuvdojuvvojedje bidjegis. Nu lei maiddái maŋŋel Guovdageainnu-stuimmiid; bohccot dollejuvvojedje vuvdojuvvojedje bidjegis 1853 giđa, ja dat galge gokčat háldogiddagas-ja diggegoluid Álttás. Stáhta ovddasteaddjit lohke visot bearraša bohccuid oktan beroškeahttá das ahte guhte bearašlahttu daid oamastii, danne ledje mánáid ja náittusbeallelaččaid sierra bohccot mielde boazologus man vuođul bidjet dollojuvvui. Boazobidjet čuozai danne bearrašii dasttánaga, ja dat dagahii maiddái mánáid boahttevaš boazodoalu ovdii ja vahágahtii sin vejolašvuođa doalahit sosiála posišuvnnaid.

Norgga-Ruoŧa ja Suoma-Ruošša šiehtadallamiid boađusin šattai ahte Suoma rádji giddejuvvui čakčamánu 15.b. 1852:s, ii ge lean šat vejolaš johtit bohccuiguin ráji rastá. Daidda boazodoallobearrašiidda geat ledje hárjánan bargat rájehis eatnamiin, šattai rádjegidden stuora hehttehussan boazodoalu doaimmaheamis.

Bohccot fatnasa maŋis Govva: Norgga Sámemišuvdna
Bohccot fatnasa maŋis Govva: Norgga Sámemišuvdna

Siida

1852 Guovdageainnu-stuimmiid oasseváldit ledje eanas seamma siidda olbmot. Boarráseamos čálalaš dieđuid mielde lohkkui olles Guovdageaidnu oktan siidan. Vaikko ruoŧŧelaččat ásahedje Guovdageainnu sierra báhppagoddin fástaássi báhpain 1674:s, vaikko girku huksejuvvui 1701:s ja diggestohpu 1721:s ja stáhtalaš hálddašanásahusat ja almmolaš ámmátolbmot ledje báikkis, de elle aŋkke Guovdageainnu boazosápmelaččat 1800-logu vuosttaš vihtaloht jagiin, ain dábálaš siidaservodahkan.

Bearaš lei sámi servodaga vuođđoovttadat. Bearaš sáhtii leat isit, eamit, mánát ja biigá ja reaŋga. Siiddas ledje máŋga bearraša. Dábálaččat ledje siidda iešguđet bearrašat fulkkežagat. Dávjá ledje vieljažagaid bearrašat, muhto muhtomin maiddái oappážagaid bearrašat ovtta siiddas. Ortnet ii lean dattege nu čavga, earát, ovdamearkka dihte reaŋggat sáhtte vaikko goas sirdit ovtta siiddas nubbái.

Juohke siiddas lei siidda isit. Isida doaibma lei hovdet guođoheami ja muđui eará boazobargguid. Dálvet dolle dábálaččat ealuid čoahkis. Dalle lei álkit várjalit ealu boraspiriin.

Bohccuid oamastedje bearraša iešguđet ovttaskas olbmot. Váhnemiin ja ristváhnemiin lei vierrun gásttašettiin juo addit nieiddažiidda ja bártnážiidda bohcco. Juohkehaš oaččui iežas mearkka, ja buot bohccot mat ledje dan mearkkas bisso eaiggáda opmodahkan. Nu lei maiddái go nieiddat náitaledje. Boazoguođoheamis ledje nissonolbmot ja dievdoolbmot dásseárvosaččat. Go eaiggádis ledje sullii 200 bohcco, de lei son dutkiid dieđuid mielde buresbirgejeaddji.

Sii geat ledje fárus skábmamánu 1852 stuimmiin, ledje muhtun mánuid ovdal juo searvan oktan siidan. Ággan dasa lei ahte dalle šattai álkit veahkehit Ellen Skuma gii ii lean vel váldon gitta ja ii lean gednen duomu girkomoivvi ovddas mas lei fárus Skiervvás 1851 geasi. Dađistaga lei maiddái oktasaš osku šaddan ággan searvat stuora siidii. Eatnasat joavkkus ledje maiddái lagas fulkkežagat.

Dađistaga stuorui siida sakka stuorábun go dat mii lei dábálaš. Skábmamánu 1852 stuimmit, mas máŋga siidalahtu šadde giddagassii guhkit dahje oanehet áigái, dagahedje stuora váttisvuođaid doallat siidda.

Eallu Govva: Norgga Sámemišuvdna
Eallu Govva: Norgga Sámemišuvdna

Guohtuneatnamat

Guovdageainnu boazosápmelaččat ledje geasseáiggi Hámmerfeastta, Álttá-Dálbmeluovtta, Láhpi, Skiervvá, ja Návuona guovllus, ja muhtun guovlluin Ivgus. Mearrariikkas rátke stuora dálvesiiddat smávit geassesiidan, dábálaččat bearrašiid mielde. Riddoguovllus ledje buoret geasseguohtumat ja unnit divri go duoddaris leat geasset. Boazu beasai bálgat gitta suoidnemánnui. Dalle fas bohčigohte áldduid.

Borgemánu/čakčamánu johttájedje fas duoddara guvlui ealuiguin, ja smávva siiddat čoahkkanedje fas stuora siidan. Guovdageainnu guovllus ledje buorit guohtuneavttut dálvet go fal lei unnán muohta, ii ge lean jikŋon. Jus guohtumiid heajudii, de ledje beahcevuovddit Suomabealde (Ruošša stivrra vuolde 1809 rájes) buorit dálveguohtuneatnamat. Guovdageainnu boazosápmelaččat sáhtte maiddái johtit ealuin čađa Suoma Ruŧŧii, muhto sii dáhtto guođohit Suoma beahcevuvddiin gosa ii lean nu guhkki.

Bohccot livvadeame duoddaris Govva: Norgga Sámemišuvdna
Bohccot livvadeame duoddaris Govva: Norgga Sámemišuvdna

Finnmárkku kárta 1868 Váldojuvvon: Wulfsberg, Chr.M.
Finnmárkku kárta 1868 Váldojuvvon: Wulfsberg, Chr.M.

Rádjedilli

Guovdageaidnu lea rádjeguovlu gos stuoraváldepolitihkka lea leamaš guovddážis. 1751 rádjesoahpamuša mielde šattai gilli Norgga vuollásažžan, ja boazosápmelaččat šadde Norgga stáhtaboargárin. Ovdal dan hálddašii Ruoŧŧa gili. Ránnjáriika Suopma gulai 1809 rádjái Ruŧŧii muhto dan maŋŋel šattai Ruošša stivrra vuollái. Norga ja Ruoŧŧa lei uniovdnan 1814-1905 áiggi. Norgga-Ruoŧa ja Ruošša oktavuohta lei deaŧalaš stuoraváldepolitihkas, ja Norgga-Ruoŧa politihkalaš njunušgotti oktavuohta čoaskkui dađimielde go Ruošša politihkalaš fápmu stuorui. Norgga-Ruoŧa šiehtadallit Norgga-Ruošša ráji oktavuođas eahpidedje mat Ruošša ráđđehusa áigumušat duođai ledje. Ruoŧŧa (Englándda doarjagiin) navddii Ruošša atnit davvi-guovlluid aggresiiva mihttun. Dat oaivilat dagahedje šiehtadallanvuođu ovdii. Ja boađusin šattai ahte Suoma rádji giddejuvvui čakčamánu 15.b. 1852:s buot boazojohtimiidda. Guovdageainnu sápmelaččat eai beassan dalle šat dálveguohtumiidda Suoma beahcevuvddiide maid ledje buolvvaid mielde atnán. Boazosápmelaččat ledje maiddái atnán Ruoŧabeale beahcevuvddiid dálveguohtuneanamin, ja dalle johte sii Suoma čađa Ruoŧabeale eatnamiidda. Go rádji giddejuvvui de šattai hirbmat lossat johtit Ruoŧabeale dálveguohtuneatnamiidda. 1852/53 dálvvi ledje danne ealuin Norgga beale soahkevuvddiin dálvvi miehtá, ja dat ii lea doallevaš čoavddus go bohccot dalle nelgo.

1846:s gulustuvai Guovdageainnus vuohččan ruoŧelaš báhpa Læstadiusa lihkadusa birra. Manai sáhka ahte olbmot ledje ”dájáskan” ja ”gohccán”. 1847:s lei Lars Jacobsen Hætta Gárasavvonis Anders Pedersen Bær áhči, ja čeazis, girkoverdde Mathis Mathisen Hætta fárus.

1847/48 dálvvi sáddii Læstadius guhtta sárdneolbmá ja vel nieiddas Guovdageidnui sárdnidit iežas sámegiel sártniid. Seamma dálvvi juo celke muhtumat Guovdageaidnulaččain iežaset leat ”ođđasis riegáduvvon”. Okta guhte maŋŋel dan oalát heittii juhkamis lei Mathis Jacobsen Hætta guhte lei náitalan Elen Aslaksdatter Skumain.

1848 beassážiid galleda Anders Pedersen Bær ovttas guvttiin nissonolbmuin Gárasavvona. Maŋŋel dan fitnet eanebut nai Gárasavvonis ja máŋggas sis geat ”gohccájit” dahket jorgalusa ja ”ođđasis riegádit”. Maŋŋel dán doaibmá Anders Pedersen Bær ”vuoiŋŋalaš báhppan” Guovdageainnus. Maŋit dálvvi bohte fas Gárasavvona sárdneolbmát. Sii guđet ”ođđasis riegádedje” ja geat ožžo ”vuoiŋŋa” dovde čiekŋalis ilu maid čájehedje gorutlihkademiiguin ja lávlo, dánsejedje ja njuikkodedje. Nu oahpásmuvve Guovdageaidnulaččat lihkadusain.

Læstadiusa oahpu ipmárdus

Muhtumat sis geat ledje ”gohccán” atne iežaset suttuheapmin. Danne sáhtte sii iežaset návccain šaddat bassin ja ollislaččat Ipmila mánnán. Báhpat muitaledje ahte sii hupme njuokčamiiguin, ja ahte sii viššalit lohke Biibbala ja oskku čállagiid mat ledje olámuttus. Báhpaiguin bohte maiddái vuostálaga, go čavggadedje báhpaid leat go sii ”vuoiŋŋalaččat”, ahte sii fertejit moriidusa dahkat. ”Gohccán olbmot” čielgasit earuhedje olmmošlaš lága ja ipmila lága, ipmila láhka ii sáhttán bálvalit olbmo lága. Sin oahpu mielde ii gáibidan čála ahte olmmoš galggai čuovvut boargárlaš lágaid. Muhtumat ođđasis riegáduvvomiin čuoččuhedje iežaset leat Ipmila bártni ja Ipmila bajábealde; sis lei gul čoavdda álbmái ja helvehii, ja sáhtte dubmet olbmuid eatnama nalde.

Jorgalus ja moivi girkuin

1851 giđa bohte dieđut ahte Guovdageainnu girkus lei moivi, ja moivi njoamui Skiervvá girkui geasset, go muhtun Guovdageainnu johttisápmelaččat vurje konfirmašuvnna ja geahččaledje oažžut báhpa dahkat jorgalusa. Gávccis rieibmudeddjiin váidojuvvojedje, earet eará Mathis Jacobsen Hætta, Elen Aslaksdatter Skum, Rasmus Rasmussen Spein, Aslak Pedersen Rist, Ole Aslaksen Somby ja Aslak Jacobsen Hætta. Buohkat váldojuvvojedje gitta earret Elen Aslaksdatter Skum, ja skábmamánu 1852:s leigga Mathis Jacobsen Hætta ja Rasmus Rasmussen Spein ain giddagasas Tromssas.
Guovdageainnu girku moivi vearáskii 1851/52 čavčča ja dálvvi. Guovvamánus bođii báhppa Stockfleth Guovdageidnui. Son lei jorgalan Ođđa testamentta ja eará oskku čállagiid sámegillii ja sápmelaččat atne su árvvus, danne navde norgalaš eiseválddit su nagodit jaskkodahttit dili. Go Stockfleth biehttalii čuovvut vuoiŋŋalaččaid oskku, de navdojuvvui son biro čuovvoleaddjin, ja son sihke bealkkahalai ja bilkiduvvui ”gohccán” njunušolbmuid bealis.

Vaikko Skiervvá girku rieibmudeaddjit ledje giddagasas, de stuibmegohte earát. Guovvamánu 1852:s lei diggi. Earret Skiervvá rieibmudeddjiid áššáskuhttin, áššáskuhttojuvvojedje vel 16 olbmo sullasaš láhkarihkkumiid ovddas. 22 áššáskuhttojuvvoma dubmejuvvojedje, garraseamos duopmu lei guokte jagi ráŋggáštusbargu. Bisma Juell bođii Guovdageidnui guovvamánu 1852:s. Son čálii reivve Læstadiusii mas son dáhtui Læstadiusa albmosit cealkit ahte ii dorjon ”gohccán olbmuid” oainnuid. Vástádusastis sivahalai Læstadius Guovdageainnu váilevaš oskkuoahpahusa.

Cuoŋománu bođii báhppa Hvoslef Guovdageidnui ja Stockfleth dalle guđii Guovdageainnu. Skábmamánu 1852 rádjái lei Guovdageainnus ja Skiervvás oalle ráfálaš, nu ahte fallehus skábmamánu 8.b. bođii fáhkka norgga servodahkii.

Protokoller-1
Beavdegirjjit

Mii háliidit fuomášuhttit daid gáldodieđuid mat gávdnojit Guovdageainnu-stuimmiid birra ja olbmuid birra geat ledje fárus. Min vuođđogáldot leat riektedokumeanttat mas sii geat áššáskuhttojuvvojedje ja dubmejuvvojedje leat guovddážis, ja Digitalarkivet.no dieđut.

Guovdageainnu-stuimmiid gáldot leat olu dutkojuvvon sihke arkiivaráhkadeaddji bealis ja maŋŋel go gáldodieđut leat boahtán Arkivverketii. Máŋgga gáldus lea teaksta sázostuvvon dahje kommenterejuvvon. Guovdageainnu suohkanbáhpa kopiijagirjiis leat ovdamearkka dihte buot Guovdageainnu stuimmiid guoskevaš reivvet merkejuvvon rukses ivnniin ”stuimmit”. Lea váttis diehtit gii dan lea dahkan ja goas dat lea dahkkon.

”Válddi dokumentašuvdna”

Gáldodieđut maid dás čájehit leat eanas muddui dušše Norgga eiseválddiid ja ámmátolbmuid oainnut das mii dáhpáhuvai, ii ge áššáskuhttomiid dahje earáid čilgehus das manne nu dáhpáhuvai. Dutkamiid oktavuođas lei dulka fárus, muhto eai leat dieđut das gii dulkojuvvo ja man bures guhtege máhtii dárogiela. Mii eat dieđe ipmirdedje go duođai áššáskuhttomat man birra jerrojuvvui, dahje dadje go duođai dan mii dás refererejuvvo. Dasa lassin leat gažadeamit summáralaččat čállojuvvon, namalassii daddjo dávjá ahte guoskevaš olmmoš lei ovttaoaivilis dasa maid ovddit dutkojuvvon olmmoš lei cealkán. Eat dieđe lei go duođai nu, vai ledje go iešguđesge áššit dahje dieđut mat eai lean seamma muhto maid refereanta ii atnán vearan čállit beavdegirjái.