HI-I-596_01_1
Govva: Hilfling-Rasmussen. NTNU UB

Dat stuora sámepolitihkalaš čoahkkin 1917:s

Guovvamánu beivviid 1917 čoahkkanit Norgga sápmelaččat iežaset vuosttaš oktasaš čoahkkimii Troanddimis. Dál lea áigumuš loktet áigeguovdilis ja dárbbašlaš áššiid ovdan! Riiddut boazoguohtumiid nalde, váilevaš skuvlavázzin- ja čuvgehusvejolašvuođat ja sámi politihkalaš organiseren galget digaštallojuvvot. Dát leat báhkka politihkalaš fáttát.

Politihkalaš oaivillonohallan

Birrasiid 150 oasseváldis leat iešguđet lágan oaivilat gažaldagaide. Muhto vuosttaš sámi riikkačoahkkin lihkostuvvá áibbas ođđa doaimmain: Ásahit arena politihkalaš oaivillonohallamii stuorát sámi searvevuođa jurddarámma siskkobealde. Dáppe besset ovttas digaštallat ja boahtit oktasaš politihkalaš oaiviliidda. Maiddái vuostálasvuođaid lea vejolaš dustet. Digaštallamiid bokte sáhttet čovdosat ja vejolašvuođat rahpasit maid ovdal eai leat oaidnán – soabadeamit oaiviliid dáfus maid ovdagihtii orro leame veadjemeahttun soahpat.

Digaštalli almmolašvuohta

Maŋit áiggis oaidnit movt 1917 riikkačoahkkin duohtavuođas lei dan birra ahte čáhkket saji sámi digaštalli almmolašvuhtii. Preassačállosiid bokte sihke Norggas ja Ruoŧas oaččui dát almmolašvuohta stáhtusa diehttelas oassin dan agendas maid stuorát politihkalaš searvevuođat Norggas ja Ruoŧas berrejit váldit duođas.

Máŋggas čoahkkinoasseváldiin leat politihkalaš ja sosiála barggu guovddáš sámi jođiheaddjit dahje áŋggirdeaddjit, nu go Sanna Jonassen, Elsa Laula Renberg ja Daniel Mortensson. Muhtimiin lea juo hárjáneapmi boazoguohtunkommišuvnna bargguid ja láhkabargguid olis, nu go Klemet Mathisen Sombys. Oasit sin ákkastallamiin gávdnojit dán čájáhusas. Olu lea áigeguovdil ain otná dán beaivvi!

Go Klemet Mathisen Somby searvvai sámepolitihkalaš čoahkkimii Troanddimis 1917:s, de lei sus hárjáneapmi 1913 Boazoguohtunkonvenšuvnna barggus. Sáhkavuoruid maid doalai riikkačoahkkimis, doalai son davvisámegillii. Ovttas Henrik Pedersen Heaikkain ja Mathis Johan Roskain lei Somby okta dan golmma oasseváldis geat bohte davvin; Tromssas ja Finnmárkkus. Roska dulkui dárogillii go Somby sárdnidii.

Jaskadit ja mihtilmas vuollegašvuođain válddii son bajás sápmelaččaid iežaset morálalaš beliid,

nie čilgejuvvoKlemet M. Somby retoralaš vuohki riikkačoahkkima sárdnestuolus Tidens Tegn 8/2 1917. Journalista máhttá davvisámegiela, ja atná hui árvvus Somby sámegiel sátnečehppodaga ja ipmárdusa autonomiija eavttuid birra. Sápmelaččat fertejit alcceseaset lágidit válddi dan bokte ahte ieža “hukset lágaid ja almmolaš morálalaš dihtomielalašvuođa”, juste dakkár vugiin ahte háhkat dakkár deaivvadanbáikkiid go riikkačoahkkin lea.[i] 

Geavatlaš láhkamearrádusat gal gáibiduvvojit

Okta Klemet Somby váldoákkain guoskkahii eiseválddiid ovddasvástádusa geavatlaš láhkamearrádusaid dáfus. Lassáneaddji boazosuolavuohta ja guohtoneatnamiid siskkáldas áigodatvuđot reguleren ferte vuođustuvvot dábálaš riekteprinsihpaide. Dát ii guoskka dušše boazosápmelaččaid siskkáldas areálariidduide, muhto maiddái eanandolliid ja boazosápmelaččaid gaskasaš riidduide.[ii]

Klemet M. Somby lea maiddái oassin Astri Aasena portreahttačoahkkáldagas riikkačoahkkimis 1917:s. Njuohtan heaŋgá dál Sámedikki parlameantavisttis. Govva: Sámediggi/Bjørkmanns trykkeri.
Klemet M. Somby lea maiddái oassin Astri Aasena portreahttačoahkkáldagas riikkačoahkkimis 1917:s. Njuohtan heaŋgá dál Sámedikki parlameantavisttis. Govva: Sámediggi/Bjørkmanns trykkeri.

Stáhta geatnegasvuohta: Reguleret boargáriid oktavuođa
Iežas sáhkavuorus geavaha Klemet Somby beakkán riektestáhtalaš prinsihpa riektestáhta ovddasvástádusa birra, ahte reguleret iežas boargáriid gaskavuođaid láhkamearrádusaid bokte.

Sihke boazosápmelaččat ja eanandoallit leat boargárat oktasaš stáhtas. Guovddáš eaktu lea ahte láhkaásahus ferte nannet boargáriid riektedovddu. [iii]

Bearaš giđđajohtimis Kárášjogas Máhkarávjui

Klemet M. Sombby eamit, Berit Henriksdatter Guttorm, lea dá johtime ealuin giđđat. Konrad Nielsen lea govven. Biret čohkká áibbas olgeš bealde, gietkamiin, mas sudno unno mánáš veallá. Golbma bártnáža, ja nieiddažat ovddabealde, leat maid Bireha ja Lemeha mánát. Sin johtingeaidnu lei Kárášjoga ja Máhkarávjju gaskka Finnmárkkus.

Govva: Konrad Nilsen, Norsk Folkemuseum, NF.05746-009
Govva: Konrad Nilsen, Norsk Folkemuseum, NF.05746-009
  • [i] Matti Aikio avissas Tidens Tegn 8/2 1917. Sámis 22/2016
  • [ii] Trondhjems Adressseavis 7/2 1917.
  • [iii] Trondhjems Adressseavis 7/2 1917.

Elsa Laula Renberg lei aktiivvalaš sámelihkadusas. Son šattai dehálaš ofelažžan sápmelaččaid politihkalaš ja sosiála vuoigatvuođaid rahčamušas.

Brovrese sámi nissonsearvvi bokte álggahii son barggu lágidit vuosttaš riikkačoahkkima Troanddimis. Reivves boazodoalloinspektevrii Kristian Nissenii miessemánu 5. beaivvi 1916 čállá son ahte son lea ovdal viggan lágidit stuorát sámečoahkkima mii gieđahalašii sápmelaččaid eallineavttuid, “earáid (dálolaččaid) ektui” servodagas. Dát čoahkkin galgá gieđahallat sápmelaččaid sosiálapolitihkalaš diliid ja dan makkár oaidnu boazodollui lea dálá láhkamearrádusaid olis.[i] 

Jearahallamis Dagspostenis čujuha son dasa ahte lea dárbbašlaš doallat čoahkkima vai sápmelaččat gohccájit iešjurddašeapmái ja fuolahišgohtet iežaset beroštumiid, ja vai dáččat ohppet dovdat sápmelaččaid álbmogin.[ii] 

Rahpansártnistis

Rahpansártnistis čujuhii Renberg čoahkkima dehálaš mearkkašupmái: “Go sápmelaččat goappaš bealde giellasa odne geigejit guhtet guimmiidasaset gieđa, de dahket dan doaivagiin oažžut buriid bohtosiid, buoret ipmárdusa dálolaččaid ja sápmelaččaid gaskka, vai olahivčče iežaset gáibádusaid”.[iii] 

Elsa Laula Renberg čilgejuvvui ná aviissas Vestfinnmarken: “Su čalmmiin čuovgá jierpmálašvuohta ja seakka ámadajus vuhtto garra energiija ja dáhttu”. 

Elsa Laula Renberg
Elsa Laula Renberg. Govva: Hilfling-Rasmussen. NTNU, UB

Sápmelaččat fertejit oažžut dohkálaš eavttuid!

Elsa Laula Renberg oassálasttii aktiivvalaččat čoahkkimis: Boazodoallu “lea sápmelaččaid eallinášši”, ja sápmelaččat fertejit oažžut dohkálaš eavttuid! Eaktu lea háhkat bohccuide guohtuma. Son ákkastalai ahte boazodoalu eavttut eai ábut šaddat “riiddu áššin” sápmelaččaid ja dálolaččaid gaskka.[iv] Renberg deattuhii maiddái ahte sápmelaččat sáddejit iežaset bártniid Norgga suodjalussii, ja ahte dalle sis lea “riekti vuordit juoidá ruovttoluotta”.

Dát lea sápmelaččaid iežaset čoahkkin

Renberg ákkastalai ahte lea dárbbašlaš ásahit lávdegottiid sihke organiserema dáfus ja sámelága (lappeloven) čielggadeami dáfus. Muhto: Sápmelaččaid beroštumit fertejit leat guovddážis lávdegottebarggus! [v]

Olmmoš ii berre «biehttalit iežas našuvnna dan bokte hilgut iežas giela” [vi]

Aviisareportášain oaidnit ahte Renberg ipmirdii man dehálaš “čuvgehusbargu” lei, mas skuvlla rolla deattuhuvvui.

Dalá álbmotskuvla lei unnán ávkin sápmelaččaide. Renberg háliidii ahte galggai álggahuvvot sámegieloahpahus dárogiela lassin. Sámi álbmot ferte oažžut sierra skuvllaid gos besset oahppat lohkat ja čállit iežaset gillii. Sámegiella galggai leat skuvlla váldogiellan ovttas dárogielain. Dat geahpidivččii oahpahusa.[vii]

Gáldut:

  • Borgen, Peder: Samenes første landsmøtte 6.-9. februar 1917, TAPIR, 1997
  • Johansen, Siri Broch: Elsa Laula Renberg, ČálliidLágadus 2015
  • [i] Borgen 1997, s.30
  • [ii] Vestfinmarkens Socialdemokrat, 11/1-1917. Borgen1997
  • [iii] Dagsposten 6/2 1917, Borgen 1997
  • [iv] Dagsposten 7/2 1917, Borgen 1997
  • [v] Ny Tid, 08/2 1917, 10.02.1917, Dagsposten 8.02.1917, Borgen1997
  • [vi] Ny Tid 10/2 1917
  • [vii] Dagsposten 10/11 1916, Vestfinnmarken, 12.09.1916, Borgen1997

Sanna Jonassen áŋgirušai garrasit sámi čuvgehus- ja reforbmabargguin. Son čohkkái Havika sámeskuvlla stivrras.

Dasto mii gáibidit iežamet vuoigatvuođa boargáriin

Riikkačoahkkimis beaggá Sanna Jonassen digaštallamis; máŋggat aviissat siterejit su dávjá. [i] Jonassen čujuha boasttuvuhtii sápmelaččaid norgalaš boargárstáhtusa – ja geavatlaš boargáriidvuoigatvuođaid váilevaš mieđiheami gaskka. Dát lea erenoamáš vuoigatmeahttun go buohtastahttá dainna movt sápmelaččat ollašuhttet iežaset boargárgeatnegasvuođaid: Sápmelaččat mákset sihke vearu ja sáddejit iežaset bártniid militeara- bálvalussii! “Mii berret stáhtaválddiide čájehit ahte mii bargat dan maid galgat veahkehit riikka. Muhto dasto mii gáibidit maid iežamet vuoigatvuođaid boargárin”[ii], nanne Jonassen.

Sáhttá go stáhta háhkat sápmelaččaide albma skuvlla?

Čuvgehus ja oahpahus berre vuođustuvvot sámi eavttuide. Sanna Jonassen cuiggodii garrasit ásahuvvon “Havika sámeskuvlla”. Skuvla lei priváhta, man “Finnemiššuvdna” ruhtadii ja jođihii. Almmolaččat lei sin namma Norgga Finnemiššuvdnasearvi. Muhto skuvla “anii sápmelaččaid heajut álbmogin” ja vealahii sin dáčča ohppiid ektui. Internáhttaásahus ii deavdán sápmelaččaid buhtisvuođagáibádusaid ii ge oahpan skuvlamánáide dábálaš čorgatvuođa.  Jonassen jearrá retoralaččat, ahte “ii go stáhta sáhte háhkat sápmelaččaide albma skuvlla man sáhttet gohčodit iežaset skuvlan, vai eai dárbbaš miššuvdnaservviid skuvllaide dorvvastit.”

Mu mielas lea sápmelaččat rievttes namma. - Dál gal lea dievas moivi!

Lea Sanna Jonassen gii formulere vuosttaš lávkki sámi álbmotsearvevuođa organiseremis, namalassii ahte bidjat alcceseaset nama. “Galgat go soahpat oktasaš nama iežamet álbmogii? Muhtimat gohčodit min láppan, earát finnan, earát fas sápmelažžan, ja muhtimat maiddái láppfinnan. Mu mielas lea sápmelaččat rievttes namma.”[iii]

Sanna Jonassen, Mathis Johan Roska, Klemet M. Somby. Govva: Utsnitt, NTNU-UB, HI-I-596-01-1
Sanna Jonassen, Mathis Johan Roska, Klemet M. Somby. Govva: Utsnitt, NTNU-UB, HI-I-596-01-1
  • [i] Vižžojuvvon Dagspostenis 7/2 1917
  • [ii] Sanna Jonassen siterejuvvon aviissas Ny Tid 7/2 1917.
  • [iii] Sanna Jonassen siterejuvvon avissas Ny Tid 10/2 1917.

Ellen Lie (1876 – 1946) lei journalista Troanddin-aviissas Dagspostenis. Dakkár bargosajis gos ledje eanas dievddut, šattai son dehálaš jietnan sosiála-journalistihkkii.

Lassin dasa ahte áŋgiruššat mánáid vuoigatvuođaid ovddas ja sin ovddas geat hilgojuvvojit servodagas, de doaimmahii son sierra sámepolitihkalaš spáltta Dagspostenis. Dán son dagai vaikko sus ii lean sámi duogáš.

1916:s oahpásnuvai son Elsa Renbergain. Ellen Lie šattai aktiivvalaš lágideaddjin guovvamánu 1917 riikkačoahkkima plánemis ja čađaheamis. Lie mielas lei dehálaš ahte guhkemátkkálaš sápmelaččat dovdet iežaset bures boahtin čoahkkimii.

Foto: Ellen Lie, Elsa Renberg og Anna Løfwander Jarwson. Fotografert under samelandsmøtet i februar 1917. Fotograf: Hilfling-Rasmussen, NTNU,UB
Foto: Ellen Lie, Elsa Renberg og Anna Løfwander Jarwson. Fotografert under samelandsmøtet i februar 1917. Fotograf: Hilfling-Rasmussen, NTNU,UB

Dagsavisenis ođđajagemánu 31. beaivvi čuoččui ná:

Čálli geahččala nu bures go sáhttá fuolahit ahte meahcceolbmuin lea buorre dilli vai dovddaše ahte sii leat bures boahtin eai ge dovdda iežaset badjelgehččojuvvon dahje unnit árvosažžan nu go máŋggas sáhttet oaivvildit.

... Muhto go dál bohtet deike vulos gieđahallat iežaset áššiid olbmuid láhkái, de galget boahtit ustibiid lusa, mat váldet sin bures vuostá.[i]

[i] Dagsposten 31/1 1917

Riikkačoahkkima várreságadoallin šattai Mathis Johan Roska. Sus lei juo Várjjat-sápmelaččaid luohttámuš, ja lea válljejuvvon sin sáttatolmmožin.

Riiddut Norga ja Suoma-Ruošša riikkaráji nalde ja lassáneaddji lobihuššamat dagahit oainnat boazosápmelaččaid ovdii doppe. Lea hui hoahppu digaštallat dáid áššiid. Davvin leat boahtán dušše 3 oasseváldi sullii 150 oasseváldis. Ovttas Klemet M. Sombyin nagoda son goitge čilget dili riikkačoahkkimii. Soai oažžuba ipmárdusa sámi boazodollui Finnmárkkus, ja hábmema oktasaš riikkačoahkkincealkámuša evttohusa. [i]

Astri Aasena njuohtan govva Johan Roskas riikkačoahkkimis Troanddimis 1917. Govva: Sametinget / Bjørkmanns trykkeri 
Astri Aasena njuohtan govva Johan Roskas riikkačoahkkimis Troanddimis 1917. Govva: Sametinget / Bjørkmanns trykkeri

Biđgen ja ráđđen?

Muhto boazodoalloinspektevrras lea eará áigumuš, ja son nagoda álmmehuhttit riikkačoahkkima boazodoallopolitihkalaš cealkámušaid. Riikkačoahkkin várrejuvvo buktimis cealkámušaid davvisámi boazodoalu birra “oppalaš vuođuin” danne go dat lea nu áibbas eará lágan. Oppalaš beroštumiid ja sierraberoštumiid erohus geavahuvvo beaktilit dustet eiseválddiid politihka vuostálastiid ákkaid. Dát čuohcá maiddái Elsa Laula Renbergii ja su oaivilbealušteddjiide.[ii]

Dárbbašuvvo ođđa politihkalaš organiseren!

Lea guovvamánu 9. beaivi go sápmelaččaid politihkalaš organiseren lea áššelisttus. Bargiidlihkadusa Martin Tranmæl lea bovdejuvvon láidesteaddjin. Son ovdanbuktá vejolaš organisašuvdnastruktuvrra, báikkálaš servviid rájes fylkkadássái ja riikkadássái. Tranmæl deattuha ahte ođđa organisašuvdna ferte bargat buot áigeguovdilis áššiiguin sihke sápmelaččaid ovddas siskkáldasat, ja earáid ektui. Organisašuvdna berre lágidit áššeovddideddjiid servodahkii ja almmuhit aviissa. [iii]

Opiniovdnavuođđudeapmi – sámegillii ja dárogillii

Johan Roska váldá sáni. Son oaidná dakkaviđe man dehálaš lea ásahit sámi riikkaviidosaš organisašuvnna – vaikko leat ge iešguđet lágan gielat ja čuolmmat. Lea dehálaš ásahit aviissaid, mat čállojuvvojit sámegillii jadárogillii.[iv]

Riikkačoahkkima čoahkkindirigeantan lea Roska juo šállošan go ii leat vejolaš sámástit sárdnestuolus. Ieš máhttá Johan Roska sihke dárogiela ja davvisámegiela. Lea son guhte dulko go Klemet Somby sárdnida davvisámegillii. [v]

Ovttamielalašvuohta organisašuvdnajurdaga hárrái

Johan Roska ii leat dakkár olmmoš gii álkit vuollána. Vai sápmelaččat eai bieđgan, de ferte riikkačoahkkin ollet viidáseappot organisašuvdnajurdagiin. Dál son evttoha lávdegotti. Ášši ferte dárkileappot čielggaduvvot! Riikkačoahkkin mearrida evttohusa ovttajienalaččat. Ieš váldá Roska badjelasas barggu ovddidit organisašuvdnajurdaga Finnmárkkus. Maŋŋel boahtá son geavahit iežas sárdnunčehppodaga ja organisašuvdnačehppodaga siskkáldasat bargiidlihkadusas doppe.

  • [i] Dagsposten7/2 1917, Dagsposten 8/2 1917, Dagsposten 10/2 1917
  • [ii] Ny Tid 10/2 1917
  • [iii] Ny Tid 10/2 1917
  • [iv] Ny Tid 10/2 1917
  • [v] Dagsposten 7/2 1917

Daniel Mortenson lei riegádan Verdalas 1860. Su váhnemat leigga Ruoŧa beale boazosápmelaččat geain lei geasseorohat Verdalváriin. Hui nuorran juo álggii son bargat sápmelaččaid vuoigatvuođaid ovddas. Mortenson lei váldoolbmuid searvvis dan historjjálaš sámi čoahkkimis Troanddimis 1917, masa sápmelaččat davvin ja lulde serve.

Mortenson váccii oahpaheaddjiskuvlla Staares ja virgáduvvui lappekatekehtan. Son lei maid boazosápmelaš ja sus ledje bohccot seamma orohagas go váhnemiin. 1905:s osttii son Svukuriset nammasaš dálu Femundenis. Doppe barggai son sihke boandan ja boazosápmelažžan.

Oaivámuš

Daniel Mortenson jođihii dávjá sága sápmelaččaid vuoigatvuođaid ovddas, sihke Norgga ja Ruoŧa eiseválddiid ektui. Nuorran juo Jemtlánddaváriin šattai son čohkkejeaddjin ja sága ovddideadjin. Son ipmirdii áigá ahte jus sápmelaččat galget olahit gosage iežaset gáibádusaiguin, de sii fertejit organiseret. Ruoŧas ásahuvvui Lapparnas Centralförbund 1904:s, ja aviisa Lapparnas egen tidning ilbmagođii jagi maŋŋel. Dát lei juoga mii movttiidahtii Mortensona.

1905

Maŋŋel uniovdnaheaittiheami 1905:s šattai olu sápmelaččaide vel váddáset dilli boazodoalus, go bođii stáhtarádji jur guovdu orohagaid. Dát šattai okta dain deháleamos áššiin dán guovtti riikka šiehtadallamiin. Mortenson lei aktiivvalaš áŋggirdeaddji dán barggus, dan bokte ahte ovddidii sápmelaččaid beroštumiid. Eiseválddit dávjá eai liikon dán áŋggirdeapmái.

Govva: Daniel Mortenson Adresseavisen 6/2 1917. Stáhtaarkiiva Troanddimis
Govva: Daniel Mortenson Adresseavisen 6/2 1917. Stáhtaarkiiva Troanddimis

1916:s čálii boazodoalloinspektevra Nissen dáinnalágiin muhtin reivves Eanandoallodepartementii: Man buorre ortnet ain livččii sápmelaččaid mielas, de lea mu mielas goitge hui šállošahtti go Daniel Mortenson ja eará Norgga beale sápmelaččat Tolgen-orohagas leat dahkan dákkár soahpamuša Idre-sápmelaččaiguin.[i] Dát ledje šiehtadusat ja čovdosat maiguin sápmelaččat ledje buolvvaid čađa ávkkástallan.

Lulli-Troanddima ámtta sámesearvi
1907:s lei Daniel Mortenson njunnožis ásaheame Lulli-Troanddima Ámtta Sámesearvvi ja Hedemárkku Ámtta Sámesearvvi. Ásahuvvui maiddái sámesearvi Davvi Troanddima Ámtii su ovdabargguid vuođul 1908:s. Son mátkkoštii miehtá lullisámi guovllu ja organiserii čoahkkimiid ja šiehtadalai eiseválddiiguin. 

Sámi riikkačoahkkin 1917

Mortenson ja Elsa Laula Renberg leigga njunušolbmot goabbat ge bealde vuosttaš sámi riikkačoahkkimis mii láigiduvvui Troanddimis 1917. Mortensen deattuhii oppalaš gáibádusaid, vuostebeallin Renbergii gii háliidii deattuhit sierraberoštumiid.

Mortenson doalai álgosáhkavuoru boazoguohtunášši birra guovvamánu 6. beaivvi. Guohtunguovlluid birra sárdnidii Mortenson; …stáhta osttii ja attii sápmelaččaide muhtin ávžžiid mat heivejit guohtunbáikin. Dát lei dieđusge oalle divrras, muhto stáhta juolludii maiddái ruđa eará ealáhusaide ja das ledje várra maiddái seamma geatnegasvuođat boazodoalu ektui.[ii] Sierra guohtunguovllut mat eai šaddan riidovuloš áššin dálolaččaiguin ja boanddaiguin, lei okta váldofáttáin boazoguohtunáššis.

Mortenson deattuhii sápmelaččaid álbmogin ja Dagspostenis lohkat dáinna lágiin: … lei ulbmil oažžut Norgga beale ja Ruoŧa beale sápmelaččaid dovdat gullevašvuođa ovtta našuvdnii, go deaivvadedje ealuideasetguin ráji nalde.[iii] Sávaldat ahte šattašii oktasašvuohta sápmelaččaid gaskka lei várra buot deháleamos boađus Troanddima čoahkkimis, sii ledje čájehan ahte sii nagodit organiseret.

stor_lappefortegnelse_mortensen_og_fa-lge_1904_sat
Daniel Mortenson ja su bearaš, lappefortegnelse 1904. Boazodoallohálddahus Lulli-Trøndelágas, lappesaker. Stáhtaarkiiva Troandimis.

Sápmelaččat oidne iežaset čearddalaš joavkun eai ge norgalažžan dahje ruoŧalažžan. Guovvamánus/njukčamánus 1906 sáddii Ruoŧa aviisa Aftonbladet korrespondeantta Lulejui guorahallat boazoguohtundiliid. Su artihkkalat namuhuvvojedje maiddái Norgga aviissain: Čájehuvvui ahte sápmelaččaid gaskkas lea dievas diehtemeahttunvuohta das ahte leat go sii Ruoŧa vai Norgga vuollásaččat.[iv] Badjel logi jagi maŋŋel, sámi riikkačoahkkimis, lei eahpesihkarvuohta gullevašvuođa dáfus ain oidnosis.

Boazoguohtunláhka

Sámi riikkačoahkkimis nammadedje sápmelaččat lávdegotti mii galggai evttohit ođđa boazoguohtunlága. Dán barggus lei Mortenson jođiheaddjin ja eiseválddit válde vuhtii evttohusa go barge lágain.

Sosialistaja risttalaš

Mortenson lei celkojuvvon sosialista ja son ovddastii Bargiidbellodaga Engerdal suohkanstivrras. Lei várra Mortenson gii bovdii Martin Tranmæla 1917 čoahkkimii. Bargiidbellodat adnojuvvui buoremus lihttobeallálažžan sápmelaččaid vuoigatvuođaid rahčamušas. Daniel Mortenson lei maid risttalaš ii ge juhkan. Dát bođii čielgasit ovdan aviissas Waren Sardne man son almmuhii 1910 rájes. Aviisa lei politihkalaš sáhkadoalvu, muhto dat heaittihuvvui golbma jagi maŋŋel. Lei váttis doaimmahit aviissa seammás go galggai bohccuiguin bargat. 

Jápmá 1924

Daniel Mortenson jámii 1924 ja sihke Norgga beale ja Ruoŧa beale sápmelaččat mieđustedje su hávdái.
Su hávddi nalde lea geađgi masa lea čállojuvvon: Samenes uredde fører Daniel Mortensson, f. 2/6 1860, død 3/9 1924. Den som går foran i den hete dyst, han seirer ei, men kjemper kun og faller. (Sápmelaččaid duostilis jođiheaddji Daniel Mortensson, r. 2/6 1860, jámii 3/9 1924. Son guhte vázzá ovddemusas garra giččus, son ii vuoitte, muhto doarru dušše ja gahččá).

Gáldut:

  • Regnor Jernsletten: "Trondheimsmøtet 1917 og samebevegelsen". Girjjis Årjel Saemieh - Samer i Sør, årbok nr. 4, Snåsa 1991.
  • Kaare Granøyen Rogstad: Streif i sør-samenes saga Rune forlag. 1980.
  • Peder Borgen: Samenes første landsmøte, 1997. Tapir.
    Lulli-Trøndelága fylkkamánni, lappesaker 1912 – 1927 Pd2. Stáhtaarkiiva Troanddimis.
  • Nordlándda Boazodoallohálddahus, utklippsbok norske og svenske aviser. Stáhtaarkiiva Troanddimis
  • [i] Lulli-Trøndelága Fylkkamánni
  • [ii] Dagsposten guovvam. 7. b. 1917
  • [iii] Dagsposten guovvam. 7. b. 1917.
  • [iv] Nordlándda Boazodoallohálddahus,utklippsbok norske og svenske aviser. Stáhtaarkiiva Troanddimis

Go rádji Ruoŧa ja Danmárkku-Norgga gaskka mearriduvvui, de nuppástuhtii dat johttisámi álbmotjoavkku eallineavttuid. Ealuid guohtuneatnamat eai čuvvon ođđa mearriduvvon stáhtarájiid. Eatnamiid hálddašeapmi ja geavaheapmi lei juo regulerejuvvon sámi vieruiduvvan vuoigatvuođa bokte.

Boazodoallu rádjeguovlluin

Álgoálggus ii earuhan dát Norgga beale ja Ruoŧa beale sámi ássanguovlluid, boazoguohtuneatnamiid ja johtolagaid.

Vuhtii váldin dihte dán riektevuođu, de nannejuvvui sápmelaččaid vuoigatvuohta friddja johtit ealuideasetguin stáhtaráji rastá nu gohčoduvvon Lappekodicillas 1751:s. Dat lei lasáhus dán guovtti stáhta rádjetraktáhtii.

Guhkiedamme luhpiesvote laakeste jaepeste 1883. Båatsoeburriejreereme Nordlaantesne, korrespondanse Da01. Statsarkivet i Trondheim.
Forlenget gyldighet av loven av 1883. Boazodoallohálddahus Nordlánddas, čálašeapmi Da01. Stáhtaarkiiva Troandimis.

Sápmelaččaid guohtuneatnamat ja johtolagat rádjeguovlluin šadde dehálaš fáddán 1917 riikkačoahkkimis.

1883:s ledje Ruoŧŧa ja Danmárku-Norga mearridan nu gohčoduvvon Felleslappeloven 1883 (Oktasaš sámeláhka 1883). Dát guoskkai goappáge stáhta boazodollui. Muhto uniovdnaheaittiheapmi olis 1905:s de háliidedje Norgga bealis heaittihit dán oktasaš lága.

Olles jearahallan pdf-hámis

1751 Lappekodicilla lei mieđiheapmi ja juridihkalaš dohkkeheapmi das ahte sápmelaččat leat álbmotjoavku, ja dat lei šiehtadus mii lei ávkin sápmelaččaide. Vaikko Norga háliidii ge ahte rádjejohtaleapmi galggai heaittihuvvot, de eastaduvvui dát Karlstad – konvenšuvnna bokte 1905:s. 

Das daddjui ahte ii goabbáge riika sáhte akto rievdadit dahje heaittihit Lappekodicilla. Nu bisttii 1883 láhka fámus 1919 rádjái go dát guokte riikka mearridedje ođđa boazoguohtunkonvenšuvnna. Selv om Norge ønsket at grensekryssingene skulle opphøre ble dette hindret av Karlstad – konvensjonen i 1905. Den sa at ingen av landene ensidig kunne endre eller avslutte Lappekodicillen. Dat bođii fápmui 1923:s. Konvenšuvdna sihkkarasttii ahte Ruoŧa beale sápmelaččat besse geasseorohagaide Norgga bealde. Norgga beale sápmelaččat fas bealisteaset besse ávkkástallat dálveguohtuneatnamiid Ruoŧa bealde.[i]

Eanandoallit ja boanddat

Nuorra Norgga našuvdna háliidii fuolahit iežas suverenitehta ja láhčit diliid ássamii rádjeguovlluin. Dát boahtá ovdan Karlstad-šiehtadallamiin. Norgga sáttatolmmái Benjamin Vogt celkkii: … Lei eallima áššin hábmet eanandoalli norgalaš álbmoga davvin – muhto sápmelaččaid johtaleapmi lei stuora hehttehussan dása. Našuvnnalaš álbmot – norgalaš eanandoalli álbmot, geat ealáhusaset bokte ledje čadnojuvvon ássanbáikái ja geain lei mihtilmas norgalaš našunáladovdu, dat lei buoremus suodjalus várálašvuođaide mat bohte nuortan...[ii]

Olles reive pdf-hámis

Ássan rádjeguovlluin lei maid juoga maid Ruoŧa ráđđehus doarjjui. Sápmelaččaide goappašat bealde ráji šattai dan geažil váddáset dilli maŋŋel uniovdnaheaittiheami. Áiggi mielde bohciidedje beroštusriiddut sámi boazodoallojohtti álbmogiin.

Oppalaččat dagahii uniovdnaheaittiheapmi ahte sámi álbmoga eallineavttut rádjeguovlluin ráddjejuvvojedje. Muhtimat čovde dán dainna lágiin ahte seamma bearraša bearašlahtut ožžo goabbat stáhtaboargárvuođa. Earát fas fárrejedje nuppe beallái stáhtaráji.

Sápmelaččaid dološ šiehtadusat

Go riikkačoahkkin dollojuvvui 1917:s, de ledje Norgga ja Ruoŧa stáhtat šiehtadallame sámi boazodoalu rádjeguovlluin. Norgga bealde háliidedje rádjeáiddi. Áidi galggai hehttet ealuid rasttildeames rájiid. Sihke fylkkamánnearkiivvain, boazodoallohálddahusa ja sámefálddi arkiivvain gávdnojit moanat áššit riidduid birra dálolaš eanandolliid ja johttisápmelaččaid gaskka. Geassesadjedoaimmat ja stáhkáid ceggen mehciide gos bohccot guhto, bohciidahtte váttisvuođaid. Boanddat gáibidedje buhtadusa dan ovddas go masse iežaset omiid borramuša dan geažil go bohccot guhto mehciid. Dáhpáhuvai maiddái iešválddálašvuohta bohccuid báhčima bokte.

Fortrolig brev til lappefogden i Hattfjelldal fra landbruksdepartementet, 1910. Boazodoallohálddahus Nordlánddas, čálašeapmi Da01. Stáhtaarkiiva Troandimis.

Ii lean amas ášši ahte goabbat beale stáhtarájiid eaiggádiid ealut masttadedje.

Muhto máŋggaid čuđiid jagiid čađa ledje boazosápmelaččat čoavdán dáid áššiid siskkáldas šiehtadusaid bokte. Maŋŋel uniovdnaheaittiheami šattai váddáseabbo šiehttat dákkár šiehtadusaid, eai ge eiseválddit liikon dasa.[iii] (Reindriftsinspektøren, 1916)

Váttis ášši

Sihke čoahkkinbeavdegirjjiin ja aviisačállosiin lea nu gohčoduvvon boazoguohtunášši bures duođaštuvvon. Dat lei váttis ášši! Muhtin gažaldagat guske ealuid guohtunguovlluide geasset ja dálvet. Digaštallamat ledje maiddái iešguđet lágan vugiid birra doaimmahit boazodoalu, ja buoremus doallostrategiijaid birra.

Telegrámma njukčamánu 1916:s ruoŧa bohccuid birra Norggas. Lulli-Trøndelága Fylkkamánni arkiivvas. Stáhtaarkiiva Troandimis.
Telegrámma njukčamánu 1916:s ruoŧa bohccuid birra Norggas. Lulli-Trøndelága Fylkkamánni arkiivvas. Stáhtaarkiiva Troandimis.

Doallovuogit ledje ovdalaččas heivehuvvon iešguđet lágan guohtun-, dálkkádat- ja eanandiliide. Plassje-guovllus ledje álgán nuppástuhttit doalu eambbo biergobuvttadeami ja fásta ássama ektui. Eará guovlluin jotke johtti doaimmain, mii doaimmai buoremusat go ledje mielkebohccot. Seammás ledje maiddái arvat stuorát ealut davimus fylkkain, mii gáibidii eará lágan doalločovdosiid.

telegram mars 1916
Telegrámma njukčamánu 1916:s ruoŧa bohccuid birra Norggas. Lulli-Trøndelága Fylkkamánni arkiivvas. Stáhtaarkiiva Troandimis.

Biergodárbu

Go riikkačoahkkin dollojuvvui guovvamánus, de lei kontineanttas garra máilmmisoahti. Lei olu sosiála ja politihkalaš ráfehisvuohta dien áigge, ja boahttevaš revolušuvdna lei juo jođus Ruoššas. Máŋggas riikkačoahkkima sáttatolbmuin deattuhedje boazodoalu mearkkašumi dan váttis áiggis mas dál ledje. Lars Holm deattuhii ... ahte sápmelaččat, dán váttis áiggis, galge leat dat geat háhke riikii bierggu maid dárbbašedje.[iv]

Lea váttis mihtidit man beaktil sámi čoahkkin 1917:s lei boazoguohtunášši ektui. Čoahkkin nammadii lávdegotti mas ledje sápmelaččat, mii ráhkadii sierra boazodoalloláhka-evttohusa Norggas.

Dát evttohus váldojuvvui vuhtii go barge láhkabargguiguin. Mii oaidnit maiddái ahte máŋga eiseváldi-ovddasteaddji ledje searvan sámi riikkačoahkkimii, sihke aktiivvalaš oasseváldin ja áicin.  

Gáldut:

  • Peder Borgen: Samenes første landsmøte. Tapir. 1997.
  • [i] Gonagaslaš eanandoallo- ja biebmodepartemeanta. Ot.prp. nr. 75 (2004 – 2005) Om lov om endringer i lov 9. juni 1972 nr. 31 om reinbeiting i henhold til konvensjon av 9. februar 1972 mellom Norge og Sverige om reinbeite. 2005.
  • [ii] Gunnar Eriksen: Tilvenningen til samisk kultur og rettstenking i norsk høyesterettspraksis. Girjjis Kart og Plan 2. 2002.
  • [iii] Lulli-Trøndelága fylkkamánni, lappesaker 1912 – 1927 Pd2. Stáhtaarkiiva Troanddimis.
  • [iv] Ny Tid. Guovvamánu 7. beaivvi 1917.

Lea Marie Finskog gii dál váldá sáni riikkačoahkkima 2. beaivvi. Son lea okta riikkačoahkkima 40 nissonolbmos birrasiid 150 oasseváldis.

Astri Aasen, Lappekone Marie Finskog (72,5 x 56,5)
Marie Finskog doalai dovdduide čuohcci sáhkavuoru riikkačoahkkimis guovvamánu 8. beaivvi 1917. Go son guđii sárdnestuolu, de aviisasárgu sárggui su gova Dagspostenii. Son lea maiddái oassin Astri Aasena portreahttačoahkkáldagas riikkačoahkkimis. Njuohtan heaŋgá dál Sámedikki parlameantavisttis. Govva: Samediggi/Bjørkmanns trykkeri.

Marie Finskog  hupmá sápmelaččaid riektedovddu birra, vuoigatvuođa birra hálddašit iežaset guohtunjohtolagaid dan olis go leat riikka vuosttaš álbmot. Ja, sápmelaččaid ealut dahket riikka šattolažžan. Dain oažžu bierggu – “dán áigge go biergu lea nu divrras”. Dat leat resursan heađi áigge. Sápmelaččaid boazodoallu lea buorrin ja ávkin buohkaide! [I]

Viidáneaddji eanandoalloealáhusas lea geatnegasvuohta doaibmat nu ahte riiddut boazodoaluin eai stuoro, deattuha Marie Finskog. Muhto sápmelaččat berrejit searválaga bargat, ja ohcat eiseválddiin riidoeastadeaddji doaimmaid.

Finskoga sáhkavuoru maŋŋel soabai čoahkkin ásahit lávdegotti mii galggai guorahallat láhkagažaldagaid. Dán lávdegottis galge sihke boanddaid ja boazosápmelaččaid beroštumit fuolahuvvot.

[i] Dagsposten 8/2 1917

Lei Ellen Lie gii čálii 1917 riikkačoahkkima originálabeavdegirjji, ja das lea su vuolláičála.

Oasážat originálas

Moadde jagi áigi sirdojuvvojedje Ellen Lie giehtačállojuvvon originálabeavdegirji priváhta vuorkkás Romssa museai – 1917 Beavdegirji.

Maŋŋel čoahkkima čálii boazodoalloinspektevra Kristian Nissen iežas mearkkašumiid ravdii ja čálii 11 siidosaš lasáhusa. Inspektevra Nissen fuolahii ahte beavdegirjjis, oktan lasáhusain, ráhkaduvvui nubbehusčálus, mii sáddejuvvui Eanandoallodepartementii ođđajagemánus 1918.[i] Norgga boazoguohtunsáttagoddi oaččui iežas nubbehusčállosa ođđajagemánus 1918.

Maiddái Ruoŧa boazoguohtunsáttagoddi oaččui giehtačállojuvvon nubbehusčállosa borgemánus 1917, lasáhusaid haga.[ii]

Dasa lassin oaččuiga Daniel Mortensen ja Johan Roska goabbat nubbehusčállosa. Originálabeavdegirjji oaččui Ellen Lie ruovttoluotta.[iii]

  • [i] Eanandoallodepartemeantta Boazodoallo- ja sáivačáhcekantuvrras, boazodoalloinspektevrras, Norgga Riikkaarkiiva.
  • [ii] Renbetesdelegerade 1913 vol.15-čállosis, Ruoŧa Riikkaarkiiva.
  • [iii] Borgen 1997.

  • [i] Laanteburriedepartemeenten Kontovreste båatsose jïh jaevriegöölemasse, båatsoeinspektööre, Rijhkevåarhkoste, Nöörjen Våarhkoevierhkie.
  • [ii] Tjaalegistie Renbetesdelegerade 1913 vol. 15, Rijhkevåarhkoste Sveerjesne.
  • [iii] Borgen 1997.