Hold ctrl-tasten nede. Trykk på + for å forstørre eller - for å forminske. MAC-brukere holder cmd-tasten istedet for Ctrl-tasten

Johan Turi beasai viimmat čálligoahtit iežas muitalusaid čakčat 1908. Son orui čállinbotta guokte mánu ovttas Emilie Demantain. Sudno ságastallamiid vuođul Johan Turi čálii su vuođđočállosa maid son guhká lei juo hábmen jurdagiin gárvvisin.

Govva 6: Emilie Demant lea govven čállinstobu Duortnosjávregáttis gos soai Johan Turiin oruiga guokte mánu čállinbotta 1908.

Govva 7: “Nilsa ja Elle girjjiiguin” lea Emilie Demanta govvateaksta. Son govvii gova go lei Ásllaga siiddas 1907 - 08. Maŋŋil Demant geavahii gova girjjistis Med Lapperne i Højfjeldet, 1913.


Geasset 1904 oahpásnuvaiga boazosápmelaš Johan Turi ja dánskkalaš dáiddár Emilie Demant málbmatogas Riksgränsen ja Torneträsk stašuvnna gaskkas Norgga ja Ruoŧa ráji lahka, Davvi-Sámis. 

Mátki lei Emilie Demanta vuosttaš galledeapmi Sámis. Johan Turi, dehe Ovles Juhán, lei boazoeaiggát, gumpebivdi ja siiddastalli Dálmmá čearus Čohkkirasas Ruoŧa beale Davvi-Sámis.

Mátkkis soabadeigga Turi ja Demant dáinna lágiin: Nubbi galggai veahkehit nuppi čuovvut boazosámiid siidda olles jagi.

Nubbi fas galggai ollašuhttit nuppi niegu: Veahkehit čállit su girjji!


Govva 8: "Mánát leat stoahkamin "gielkáluohká" sabehiiguin", čállá Emilie Demant. Jođidettiin 1908 son govvii siidda mánáid ja almmuhii gova 1913 girjjis Med Lapperne i Højfjeldet.

1907 Emilie bođii ruovttoluotta Sápmái Københavnas. Son lei dalle juo oahpahallan vehá sámegiela ráhkkanandihte deaivvadit fas boazosápmelaččaiguin.

Sámegiela Demant lei lohkan Københavna universitehtas. 

Emilie Demant čuovui vuosttaš jahkebeali Johan Turi vielja Ásllaga siidda ja jođii sin mielde Dálmmá čearus Čohkkirasa guovllus.

Govva 9: Emilie Demant govvii ustibis Johan Turi gumppečivggaiguin čállinstobu olggobealde Duortnosjávregáttis 1908. Emilie Demant ja Johan Turi oahpásnuvaiga togamátkkis. Sudno ságastallamiid vuođul Johan Turi beasai čájehit iežas hutkáivuođa čállima dáfus.

Cuoŋománu 1908 rájes Emilie Demant čuovui Gárasavvona boazosápmelaččaid giđđajohtima geasseorohagaide Romssa guovlluide.

Mátkki boađusin Demant almmuhii girjji Med Lapperne i Højfjeldet 1913.

Johan Turi beasai viimmat čálligoahtit iežas muitalusaid čakčat 1908. Son orui guokte mánu ovttas Emilie Demantain.

Čállinbotta logai Emilie Demant dađistaga Johan Turi teavsttaid ja jorgalii osiid dánskkagillii.

Sudno ságastallamiid vuođul Johan Turi čálii iežas vuođđočállosa – maid son guhká lei juo hábmen jurdagiin gárvvisin.

Govva 10: Emilie Demant biebmá čállinstobu olggobealde gumppečivggaid main leigga Johan Turiin váldán vára. Dan maŋŋil reivvestalaiga badjel 30 jagi. Sudno lagas oktavuođa govvida Nils-Áslat Valkeapää girjjis Boares Nauti Johan Thuri. Girjjis almmuhuvvojit Johan Turi reivvet Emilie Demantii ja muhtin vástádusat Demantas Turii.

Emilie Demant fas máhcai Københavnii, ja doppe son gárvvistii Johan Turi giehtačállosa prentehussii.

1910 ollašuvai Johan Turi ja Emilie Demanta niehku almmuhit sámegillii girjji mii galggai govvidit sámiid duohta dili, jurddašeami ja árvvoštallamiid.

Girjji namman šattai MUITTALUS SAMID BIRRA.



.